HIZMETI LIIKUMISE PÕHIVÄÄRTUSED
Hizmeti liikumine on ühiskonna liikumine , mis on pühendunud rahulikule kooselule ja inimkonna teenimisele, tuginedes sotsiaalsele vastutusele ja filantroopiale. Liikumine prioritiseerib oma tegevustes haridust, dialoogi ja humanitaarabi, võttes keskmeks altruistliku vabatahtlikkuse põhimõtte. See on rahulik liikumine, mis hõlmab religioosset ja kultuurset erinevust ning on inspireeritud islamistlikest ja üldistest humanitaarsetest väärtustest.
”See töö väärtustega on kiiduväärt ja tuleviku jaoks paljutõotav. Mul on usku ja lootust, et Hizmeti vabatahtlike tegevus, mis on pühendatud Jumala rahulolule ja teiste põhitoiduse jaoks, aitab kaasa rohkem elamisväärse maailma loomisele rahus ja vaikuses. – Fethullah Gülen
VISIOON
Hizmetis osalejad kujutavad ette ühiskonda, kus:
. Iga inimest koheldakse väärikusega ning neid võetakse omaks nii, nagu nad on
. Inimõigused on kaitstud ning mitmekesisust nähakse rikkusena
. Inimesed on teadlikud inimkonna probleemidest
. Eri uskude, kultuuride ja maailmavaadetega inimesed laskuvad dialoogi ja tunnevad üksteisele kaasa
. Universaalseid väärtusi jagatakse, koostööd hinnatakse ja inimesed elavad rahus ja harmoonias
Hizmeti vabatahtlikud on pühendunud koostööle indiviidide ja gruppidega, kes jagavad seda visiooni.
PÕHIVÄÄRTUSED
1. AUSTUS INIMELU JA PÜHILISTE INIMÕIGUSTE VASTU
Hizmeti vabatahtlikud usuvad, et igal inimesel on pärilik väärtus ning neid tuleks kohelda austusega. Kõik inimesed on austuse ja õiguste poolest võrdsed ning ükski inimene pole teisest ülim. Hizmeti vabatahtlikud hoiavad alal kõiki ÜRO Rahvusvahelises Inimõiguste Deklaratsioonis väljatoodud inimõigusi ja vabadusi. Sotsiaalne õigus ja võrdne võimalus on hädavajalikud kõigi inimeste vaheliseks võrdsuseks.
2. AUSTUS JA SEADUSE JÄRGIMINE
Hizmetis osalejad austavad ja järgivad seadust. Nad ei usu, et keegi oleks seadusest üle ja nad tegutsevad kaitsmaks inimväärikust, universaalseid legaalseid printsiipe ja elukohariigi seadusi. Nad juhivad Hizmeti liikumise organisatsioone, et jõuda või ületada nende ühiskondade läbipaistvuse ja vastutuse norme.
3. RAHULIK JA POSITIIVNE TEGUTSEMINE
Hizmeti liikumine on rahulike vabatahtlike grupp, kes salgavad poliitiliste või muude kasude saamiseks vägivalla kasutamist. Hizmeti liikumine keskendub positiivsetele ja konstruktiivsetele initsiatiividele ja lükkavad tagasi ning mõistavad hukka tegusid, mille aluseks on vaenulikkus ja häving.
4. SUGUDE VÕRDÕIGUSLIKKUS
Hizmetis osalejad on pühendunud naistele võrdsete võimaluste andmisele ning võimaldama naistel ühiskonna igas osas kaasa lüüa, ilma diskrimineerimiseta.
Vabatahtlikud püüdlevad, täitmaks seda ideaali kõigis nende tegevustes ja initsiatiivides.
5. EETILINE TEGEVUS
Hizmetis osalejad on oma tegevustes kooskõlas eetiliste standardite ja moraalsete printsiipidega. Nad järgivad fundamentaalseid eetilisi põhimõtteid nagu ausus,põhimõttekindlus, kahjutus ja õiguslikklus. Hizmetis osalejad usuvad, et legitiimsed eesmärgid peaks saavutama legitiimsete tegevuste kaudu.
6. MITMEKESISUSE JA PLURALISMI AUSTAMINE
Hizmetis osalejad näevad kollektiivset ja individuaalset mitmekesisust rikastavana. Nad võtavad omaks mittesõjaka ja avatud südamega hoiaku, et saada rahulikult läbi ebamugavatest sitatsioonidest või vältida konflikte, mis tulenevad erinevustest eri uskudes.
7. VABATAHTLIK OSALEMINE JA ALTRUISM
Hizmetis osalejate jaoks on tegevustes osalemine või nendest loobumine isiklik valik. Hizmetis osalejad panustavad läbi rahaliste annetuste või teiste vahenditega projektidesse, mis realiseerivad nende väärtusi ja aitavad inimkonda.
8. KONSULTATSIOON JA JAGATUD TARKUS
Hizmetis osalejad saavad kasu jagatud tarkusest ja mitmekesistest perspektiividest, mis tulevad esile eri kultuuride ja uskude vahelistest dialoogidest.
9. KODANLIK ISELOOM, ISESEISVUS
Hizmet on täielikult iseseisev ühiskondlik liikumine. See ei ole ühegi riigi või poliitilise üksuse pikendus. Hizmetis osalejad rõhutavad demokraatlike väärtuste sisendamist, aktiivset kodanike ühiskonda ja kogukonna osalust ning indiviidide poliitiliste valikute austamist. Nad on tugevalt vastu usu muutmisele poliitiliseks ideoloogiaks või poliitika tööriistaks.
10. KODANLIK OSALUS JA ÜHISKONDA PANUSTAMINE
Hizmetis osalejad peavad teiste teenimist sotsiaalseks vastutuseks ja aitavad aktiivselt kogukondadel probleeme lahendada. Osalejad näevad end osana inimperest, mis võimaldab neil olla tundlik inimkonna probleemidele, koos sihiga teenida inimkonda.
11. KESKKONNA KAITSMINE
Hizmetis osalejad näevad Maad koos selle ökosüstemidega kui aaret, mis on usaldatud igale inimesele koos ülesandega hoida ja säilitada planeeti järgnevatele põlvkondadele.
12.HOLISTILINE VAADE INIMKONNALE (JA MÕISTUSE NING SÜDAME KOOSLUS)
Inimene on nii materiaalne kui ka spirituaalne olend. Spirituaalseid distsipliine peaks saavutama koos mõistuse ja teadliku uuringuga, nii et materiaalsed ja spirituaalsed vajadused oleksid kaetud ning indiviidid saaks edeneda.
KUIDAS HIZMETI VÄÄRTUSED PRAKTIKASSE PANNAKSE
1. HARIDUS
Hizmetis osalejad tunnustavad hariduse väärtust, saavutamaks ühiskondlikku arengut, rahu, võrdsust võimalustes ja sotsiaalset õiglust. Nende eesmärkide poole püüeldes asutavad osalejad koole, ülikoole, järelaitamiskeskusi, õpilaskodusid, hariduslikke koolitusi, seminare, nädalaavahetuskoole ning pärast kooli toimuvaid programme lisaks teistele haridusele keskenduvatele initsiatiividele. Haridusprogrammid on kujundatud vastavalt elukohariigi hariduslike õppekavade standarditele ning sisaldavad erinevaid alasid nagu teadust ja sotsiaalteaduseid, humanitaaralasid, kunsti, sporti ja keeleõpet. Hizmetis osalejad edendavad aktiivselt igast ühiskonna osast pärit inimeste osavõttu nendes hariduslikes tegevustes.
2. VAIMNE TOIT JA ARENG
Hizmetis osalejad organiseerivad ja toetavad usklikke/vaimseid, sotsiaalseid ja kultuurseid tegevusi nagu kohtumisi, seminare, ekspertrühmasid ning mentorluse programme, mis aitavad osalejatel areneda vaimselt ja täita oma vaimseid vajadusi.
3. DIALOOG JA SOTSIAALNE SIDUSUS
Hizmetis osalejad organiseerivad dialoogivahetusi ja kodanlikke kaasmistegevusi eri uskude, rahvuste, rasside, etnilise päritolu, kultuuride ja maailmavaadetega inimeste vahel.
Need tegevused, mis peamiselt sisaldavad akadeemilisi üritusi (nagu sümpoosiumid, ekspertrühmad ja seminare), kultuurilisi üritusi (nagu festivalid, reisid ja peredevahelised kohtumised), vaimsed üritused (nagu ühispalvused ja iftari programmid) ja sotsiaalvastutuse projekte (nagu humanitaarabi tegevused), mille sihiks on saavutada ühikondlik rahu, edendada jagatud teadmisi ja ühist arusaama ning arendada empaatiat ja tahtlikkust võtta omaks kõiki nende unikaalsustega.
4. HUMANITAARABI JA PANUS SOTSIAALHOOLEKANDESSE
Hizmetis osalejad näevad inimkonna teenimist kui ühiskondlikku vastutust, religioosset kohustust ja vaimset praktikat. Nad planeerivad, organiseerivad ja toetavad jätkusuutlikku arengut, humanitaarabi ja sotsiaalvastutuslikke projekte. Osalejad juhivad humanitaarabi kampaaniaid, mis annavad toitu ja peavarju inimestele, kes seisavad silmitsi looduskatastroofide, sõdade ja/või vaesusega. Osalejad teevad koostööd väljakujunenud vabatahtlike tervishoiutöötajatest professionaalide võrgustike, andmaks tervishoiuteenuseid inimestele, kellel muidu ei oleks ligipääsu nendele teenustele.
5. KULTUUR JA KUNST
Hizmetis osalejad soodustavad kommunikatsiooni, rahu ja harmooniat kogukondade sees ja nende vahel. Nad organiseerivad ja toetavad kunstiüritusi, kuna kunsti peetakse universaalseks keeleks. Nad samuti aitavad kaasa isiklike annete ja oskuste avastamisele, arendamisele ja väljendamisele läbi tegevuste, nagu kunstiharidus, kunstietendused ning keele ja kultuurifestivalid.
6. VÄLJAANDED
Hizmetis osalejad annavad välja ajakirju ja raamatuid, et edendada eluaegset õpet, soodustada ja levitada universaalseid inimväärtusi nagu sotsiaalne sidusus, südamlik väärikus ja keskkonnateadlikkus.
AJALOOLINE TAUST
1960ndatel, Türgi ühiskond kannatas ühiskondlike probleemide all, nagu vaesus, võrdsete võimaluste puudus ja poliitiline polarisatisoon. Tihti need probleemid muutusid relvastatud konfliktiks. Selle taustal, moslemist õpetlane ja intellektuaal Fethullah Gülen, koos oma sõpradega, alustas hariduslikke initsiatiive, et kaitsta noorsugu vägivalla ja ennasthävituslike käitumiste ja sõltuvuste vastu. Ta võimestas neid kvaliteetse haridusega, mis omakorda viis karjäärivõimalusteni. Hariduslik keskkond kujundati nii, et õpilased saalsid põhjaliku arusaama oma usust ja kuidas elada välja oma usku modernses maailmas, võttes omaks teaduse, demokraatia ja nende ühiskondade erinevused. Hizmeti liikumise seemned said külvatud grupi vabatahtlike poolt, kes jagasid Güleni nägemust sellest, kuidas haridus võib muuta inimeste elusid, kui neil on ligipääs õpilasmajutusele, stipendiumitele ning ülikooli/kolledži ettevalmistuskursustele.
Ajapikku see samameelsete indiviidide grupp muutus ühikondlikuks liikumiseks, mis on vormitud islami traditsioonide ja inimväärtuste kontseptsioonidest, nagu austust iga inimese väärikuse vastu, igaühe aksepteerimine sellisena nagu nad on, inimkonna teenimine ja pikaajaliste lahenduste loomine ühiskondlikele probleemidele läbi hariduse. Haridusega seotud projektide kaudu Hizmeti liikumine laienes Türgi piiridest välja, tervitades oma gruppi eri rahvuse, usu ja kultuuritaustaga inimesi. Tulemus oli veelgi mitmekesisem grupp osalejaid. Kuigi liikumine keskendus algselt haridusele, hakkasid osalejad varsti organiseerima dialoogi ja intelektuaalseid kohtumisi ja sotsiaalvastutuslikke projekte, mis on suunatud pingete ja eelarvamuste vähendamiseks ühiskonna osade vahel, kellel on erinevad usulised või etnilisted identiteedid, poliitilised vaated ja ideoloogiad. Eesmärk oli toita rahus kooselamise kultuuri.
2000ndatel , humanitaarbi projektid muutusid märgatavalt nähtavamaks ja esileküündivaks. Hizmetis osalejad kiirustasid aitama rohkeid looduskatastroofide ohvreid, mitte ainult Türgis, vaid ka üle maailma. Mõndades kohtades, osalejad jätkasid õnnetusabi andmisega ja asusid tegelema alaliste projektidega nagu kliinikute, koolide ja kaevude ehitamine ja koolitusprogrammide arendamine, koolitamaks kvalifitseeritud personali, keda saaks palgata kliinikutesse ja koolidesse tööle.
Hizmetis osalejatel on ka kultuurilised suhtlused inimestega riikidest, kus nad tegutsevad. See suhtlus viis loomulikult kohalike Hizmeti grupeeringute loomiseni, millel on oma eri kultuurimustrid ja väärtused, suhtumised ning tööprotseduurid.Liikumises osalejad näevad seda mitmekesisust rikastavana, jäädes siiski nende põhiväärtuste raamistikku. On vajalik, et organisatsiooni ja institutsiooni juhatatakse nende juhatuse poolt asukohariigi seaduste järgi, jäädes vastavate ühiskondade läbipaistvuse ja vastutuse normide piiridesse ning on järjekindlad Hizmeti liikumise põhiväärtuses. Pidev kommunikatsioon, arutelu ja parimate praktikate jagamine aitab neid objetiive saavutada.